Wednesday, October 29, 2014

mina ja prillid

üks lugeja kirjutas kommentaarides, et ta sooviks lugeda minu prillidest ja sellega seonduvast lähemalt. minu arvates oli see väga värskendav ja huvitav idee, nii et siit see postitus tulebki.

ma pole ajalises mõttes täiesti kindel, aga ma usun, et prillid võisin saada umbes 6. klassis olles. algas see nagu ikka - ei näinud tahvlile. alguses oli miinus päris väike, aga alates sellest ajast olen peaaegu iga pooleteise aasta tagant pidanud uuesti silmaarsti külastama, sest pilt läheb jälle väga uduseks. hetkel on parem silm -3.75 ja vasak -3.25. alguses olid mõlemad silmad ühesuguse miinusega, aga kuskil paar aastat tagasi läks parem silm palju hullemaks.

kõik oma prilliraamid ja -klaasid olen ostnud Pro Optikast. minu jaoks on raamide valimine alati tõeline peavalu, sest mu nägu on väike ja kiitsakas, mis tähendab, et kui muidu võiks vabalt valida u 50 prillipaari seast, siis minul on iga kord valikus kuskil 5-7 paari. alguses mulle ei meeldinud üldse see, kuidas ma prillidega välja nägin. mulle ei meeldinud inimesi läbi klaaside vaadata ja nii ostsingi võimalikult vähemärgatavaid prille, mis oleksid tagasihoidlikud ja n-ö nähtamatud. ostsingi siis järjest võimalikult peenikeste aasadega ja ilma raamita heledaid prille, et poleks arugi saada, et midagi ninal kannan. varem kandsin ma üleüldse VÄGA palju läätsi, nüüd palju vähem. kuna praegu kasutan üsna suuri "hipsteriprille", siis olengi nalja teinud, et kuhu ma küll oma prillivaliku evolutsioonis olen välja jõudnud. kui varem olid valikus äärmiselt tagasihoidlikud eksemplarid, siis nüüd valin prille kui aksessuaare - mida uhkemad ja silmapaistvamad, seda parem!

minu 3 viimast prillipaari: üleval tagasihoidlikud Vogue'd, keskel juba natuke ärevamad Vogue'd ja all praegused Marc Jacobs'ilt. nagu näha, on mul alles hoitud vanemaid prille. näiteks keskmisi kannan siiamaani vahel kodus, kui tean, et pole kullipilguga nägemist vaja - telekat vaadates, raamatut lugedes jne. niimoodi ei harju silmad tugevamate prillidega liialt ära ja ei lähe laisaks, tänu millele ei muutu miinus ka nii kiiresti hullemaks. 

mulle meeldib, kui aasad on natuke põnevamad kui lihtsalt üks värv. muidugi prillitootjad disainivad ka aasasid täitsa hoolega, sest esiosale ei saa ju kivikesi-kaunistusi eriti panna. 

huvitav lugu on see, et põhimõtteliselt kõik mu varasemad prillid on olnud Vogue firmalt ning kui ma eelmine kord Pro Optikasse läksin (Võrru), rääkisin omaniku ja hea tuttavaga, et vot mul siiamaani on kõik Vogued olnud ja ta ütles, et väga hea, siis me neid ei hakkagi üldse vaatama! :D nii leidsingi endale hoopis Marc by Marc Jacobs prillid, millel tumepruun esiosa ja halli-oranži-triibulised aasad. mul endal on vahel meelest läinud, et mul on värvilised aasad, sest ma ju ise ei näe neid ja seetõttu ei vali ma riideid absoluutselt prillide tooni järgi. muideks viimaseid prille valides tundus, et üleni tumedad prillid ei sobinud nii hästi mu juustega näiteks ja üleni mustad raamid tegid mu niigi nurgelise näo veelgi rangemaks. väike lõbus twist värviliste aasade näol on alati hea. 


kuigi viimased raamid on mul kõik olnud plastikust, on nendega ainult 1 jama: nad venivad. ja seda kõigi plastikraamide puhul, seega aeg-ajalt peab käima prillipoes neid siiski pingutamas. metallraamidega venimise probleemi pole, aga nendega on teistmoodi jama - nad painduvad. ega siin head soovitust polegi, et milliseid osta, sest mina isiklikult valin prille ikkagi meeldimise järgi, mitte selle järgi, kui kaua nad vastu peavad, sest ma vahetan neid niikuinii väga tihti. see, et ma vahetan prille tihti, tähendab omakorda, et prillide (+läätsede) peale kulub päris palju raha. prillid ei ole kindlasti mitte odav "lõbu". vahel kui tean, et mul on plaanis jälle prille osta, olen lasknud endale kinkida erinevateks tähtpäevadeks kinkekaarte, sest siis läheb see investeering rahakotile veidi pehmemalt :) samas ma ei soovita prillide/läätsede pealt kokku ka hoida, sest neid on vaja siiski silmadele ning silmi ja nende head tervist läheb tarvis elu lõpuni. minu suureks sooviks on ühel päeval ära käia laserlõikusel, et vabaneda prillidest jäädavalt. 

Friday, October 24, 2014

OOTD: tartan scarf

kõrvarõngad - Pieces // sall - Cropp // kindad, mantel - Mohito // teksad - Mango

Tuesday, October 21, 2014

väljas söömas käimisest + Tartu toidukohad

ma olen tükk aega mõelnud teema peale, millest kohe rääkima hakkan. nimelt olen ma niiiii palju kuulnud vingumist toitude kohta, mis kuskilt kohvikust/restost tellitud on, aga ma ei mõtle praegusel juhul kokale konkstruktiivse kriitika edastamisest, vaid sellest, et mõnele inimesele ei sobi kohe mitte miski. teate, miks minu arvates nii on? sest paljud ei vali menüüst toite arvestades toidukoha eripära. no klassika on see, et minnakse liharestorani ja tellitakse pasta. ei meeldi. minnakse pastale/pizzale orienteeritud restorani ja valitakse salat, mis on kuiv ja maitsetu. kalarestoranis vast seakooti ei oota, või siiski? ma olen ise ka niimoodi mitu korda ämbrisse astunud ja nüüd olen teinud kindla otsuse, et kui ma lähen sööma kohta, kus enamik menüüst on burgerid-ribid, siis midagi sellist ma ka valin. tegelikult on see teema ju pisut keerulisem, sest restoranikultuuris üritatakse ikkagi olla suhteliselt konservatiivsed, vähemalt Tartus. näiteks klassika on see, et igas kohvikus on Caesari salat (!!). jah, meeldima peab enamikule, muidu ju väljas söömas ei käida, aga mulle endale meeldivad siiski mingi kindla teemaga kohad rohkem, sest nii saab ju juba enne minekut enam-vähem valmis mõelda, et kas ma soovin pastat-liha-salatit-kooki ja vastavalt sellele ka otsus koha valikul teha. ma usun, et Tallinnas on kogu see olukord veidi parem, sest valikut on ju kordades rohkem ja tase ilmselt parem, aga kuna ma ise olen ikkagi Tartule orienteeritud, siis tundub, et aastatega käime me juba mitmendat ringi ühtedes ja samades kohtades. õnneks vahetatakse vähemalt aastaaegade lõikes menüüsid! et teema liiga igavaks ei jääks, siis mõtlesin, et toon välja mõned Tartu toidukohad ja pisikese arvamuse, mida neis mulle süüa meeldib. 
Truffe - kohvik, kus tavaliselt ei pea pettuma. salatid on head, kokteilid ja magustoidud kaaa! suvel oli menüüs üks mega mõnus kuskussisalat krevettidega, praegu meeldib mulle prantsusepärane lihasalat. 
Cookbook - asub Taskus, niisama sinna õhtust sööma ei läheks (sest asub kaubanduskeskuses), aga kui tahad kiiret ja maitsvat ampsu, siis seal on päris hea valik. 
Vilde - ma pole seal õhtust söömas käinud, aga vahel käime seal päevapraadi söömas. mulle meeldib nende süsteem, et alati on valida 3-4 päevapakkumist, mitte ainult üks. päevakas on soodne ka!
Meat Market - üks minu lemmikuid. kõik liharoad on maitsmist väärt, isegi salatid on head! ilus toitude presenteering, hubane atmosfäär jne. taimetoitlased vast on ise piisavalt targad, et mitte minna  liharestosse :) 
Ristiisa ja Püssikas - kui tahta pubitoitu, siis need on kohad, kuhu sammud seada. 
Polpo - nende menüü tundub maitsev, aga olen seal ainult 1 korra käinud ja tol korral olime põhimõtteliselt ainukesed inimesed suure ruumi peale ja kuigi toit oli hea, ei ole sinna väga sattunud. esiteks vist seetõttu, et me tookord üksi olime, mis oli veider :D ja teiseks Polpo on restoran, kuhu minnes peaks aega võtma ja kleidikese ikka selga panema. 
Ülikooli kohvik - seal oleme ka käinud lõunat söömas, aga ma ei teagi.. ei täitsa ok koht on, veidi naljaka sisekujundusega minu jaoks. 
Werner - koogid, koogid, koogid! rohkem vist polegi vaja öelda... tundub, et iga eestlane teab Wernerit.
La Dolce Vita - ka minu suur lemmik. Tartu parimad pastad ja pizzad!

päris paljud toidukohad jäid siit välja, aga kuna mul ei olnud plaaniski teha mingit suurt ülevaadet, siis kommenteerisin paari sõnaga neid kohti, kus kõige tihedamini käin. ausalt öeldes oleks Tartusse veel mingit head kohta vaja, aga täitsa arusaadav, et turg on väiksem ja vähemnõudlikum - olen kriitikute arvamusi lugenud, et Tartus peavad portsud olema suured ja toitvad, mingit suurt fine dining elamust siit ei saa (v.a mõned eriüritused). 

Sunday, October 19, 2014

2 uut REN toodet

ma ei vaheta väga tihti erinevaid nahahooldustooteid, sest kui miskit toimib, ei tahaks seda tasakaalu nii naljalt ära rikkuda. samas vaheldus mulle meeldib, aga ütleme siis lihtsalt nii, et kui mul on samal ajal kasutuses 3-4 dušigeeli (mis on tegelt veidi jabur), siis näokreeme on "vaid" üks. igatahes on minu vannitoa riiulile saabunud 2 uut paljukiidetud REN toodet: Vita-Mineral päevakreem, mille ostsin I.L.U. päevadelt -20% soodustusega (tavahind 27,95 €) ja Rosa Centifolia mitsellaarvesi, mille ostsin Osturallilt 9,9 € eest. 

ma pole kumbagi toodet just väga kaua kasutanud, aga näokreem on mõeldud normaalsele nahale niisutamiseks, lisaks peaks see kaitsema vabade radikaalide eest (mulle kui biomeditsiini magistrandile on vabad hapnikuühendid vägagi tuttav teema, küll aga pole ma selles lubaduses siin 100% kindel :D). kreemi koostisainete nimekiri on väga muljetavaldav - ei mingit jama, ainult looduslik kraam nagu näiteks erinevad õlid ja vitamiinid. kuigi mul on tegelikult kombineeritud nahatüüp, siis on mul VÄGA raske näokreemi valida. alguses mõtlesin osta RENi T-tsooni geeli, aga lugesin, et see võib olla pisut kuivatav ja tuleks enne kasutamist niisutavat kreemi alla panna, aga siis peaksin ma ju 2 uut kreemi ostma?! lõpuks otsustasin, et kuna niikuinii on talv tulemas, siis ostan ikkagi niisutava kreemi, mis pole otseselt kuivale nahale mõeldud. 
mitsellaarvett olen ka liiga vähe kasutanud, et mingit põhjapanevat arvamust öelda, aga tundub, et tegemist on üsna asjaliku tootega. ühte asja võin küll juba öelda - Biodermale see ära ei tee!
RENi puhul meeldib mulle, et tooted ei sisalda parabeene, sulfaate, mineraalõli, sünteetilisi lõhnu, -värvaineid jne jne. lisaks on näokreemil väga hea pakend - pumbaga pudel, mille alumine osa liigub muudkui aga ülespoole, nii et tootest saab lõpuks viimse kui tilga kätte. põhimõtteliselt sama süsteem nagu Bourjois Healthy Mix jumestuskreemil.